Majandussuhted

Hiina ja Eesti majandussuhted on head ja stabiilsed ning moodustavad osa EL-Hiina üldisest majandussuhtlusest. Põhilised valdkonnad on siiani olnud koostöö kaubavahetuses, sh e-kaubandus, logistikas, tööstustootmises ja investeerimise valdkonnas. Majandussuhete praeguses seisus, kus peamised lepingud on sõlmitud, on päevakorral koostöö laiendamine ettevõtete ja ametkondade vaheliste otsekontaktide tasandil.

Kaubavahetus

Eesti kaubandust Hiinaga 21. sajandil iseloomustab suur kaubavahetuse puudujääk, erandiks on siin aasta 2006, mil kaubavahetus kahe riigi vahel peaaegu tasakaalustus, kusjuures Eesti ekspordi vedajaks oli elektroonikasektor. Eesti ja Hiina vaheline kaubavahetus kasvas 626 mln eurolt (2014) 814 mln euroni (2017). Alates 2018. a hakkas käive vähenema, 2018. a 4%, 2019. a 8% võrra. Eesti ja Hiina vaheline kaubavahetus moodustas 2019. a 720 mln eurot (2,4% kogu Eesti kaubavahetusest, 11. kaubanduspartner).

Ekspordi langus 2018. a -15%, 2019. a -7%. Hiina turu osakaal koguekspordis oli 2019. a 1,2% ning riik oli Eestile 16. ekspordipartner. Eesti päritolu kaupade eksport Hiina suunalises ekspordis moodustas 84%. Ekspordi langust mõjutasid enim järgmised kaubagrupid: meditsiini- ja mõõteaparatuur (-9 mln eurot vrd 2018), puittooted (-7 mln eurot), samas kasvas loomsete toodete eksport (+4,3 mln eurot).
2019. a vähenes ka import Hiinast (-8%), põhjuseks eelkõige masinate ja seadmete kaubagrupi toodete vähenenud sissevedu. Hiina püsib Eesti impordipartnerite seas 9. kohal 3,4% osakaaluga.

Hiina eksporditakse peamiselt masinaid ja seadmeid (osakaal 2019. a ekspordis 40%). Antud kaubagrupi peamised tooted on sideseadmed, tsentrifuugid, trafod ja staatilised muundurid ning seadmed pinnase jm töötlemiseks. Teisel kohal peamiste ekspordiartiklite seas olid puit ja puittooted, mille osakaal ekspordis oli 22%. Puitoodetest eksporditakse enim pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud puitu, töötlemata puitu, puidust tisleri- ja puusepatooteid ning spooni vineerimiseks. Veel eksporditi meditsiini- ja mõõteaparatuuri (ostsilloskoobid, meditsiini-, kirurgia jms seadmed, ortopeedilised abivahendid, areomeetrid jne) (11%) ning loomseid tooteid (vadak, kalatooted) (7%).
Hiinast imporditakse peamiselt masinaid ja seadmeid, mille osakaal sisseveos oli 2019. a 52%. Kaubagrupis domineerivad järgmised tooted: sideseadmed, käsiinstrumendid, trükilülitused, trafod ja staatilised muundurid. Teisel kohal impordiartiklite seas olid metallid ja metalltooted (11%), järgnesid tekstiiltooted (10%) ja muud tööstustooted (8%).
Krediidiinfo andmetel eksportis Hiina 2018. a 171 Eesti ettevõtet, suuremad ja tuntumad neist on Eesti Post, Ericsson Eesti, Toftan, NPM Silmet, Scanfil, Norma, Enics Eesti, PKC Eesti, Lemeks, Trafotek, Airest.

Teenuste eksport on kasvanud 29 mln eurolt (2015) 56 mln euroni (2018), mis moodustasid kogu teenuste ekspordist vaid 0,8%. Teenuste import Hiinast moodustas 2018. a 88 mln eurot (1,9% kogu teenuste impordist) (2015. a oli see näitaja 63 mln eurot).

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist www.stat.ee

Investeeringud

Hiina otseinvesteeringute positsioon oli 2019. a septembri seisuga 27 mln eurot (0,1% otseinvesteeringutest Eestis). Peamise sektorina võib välja tuua töötleva tööstuse (49% Hiina otseinvesteeringutest). Eesti Äriregistris oli 2019. a septembri seisuga registreeritud 191 Hiina osalusega ettevõtet.

Turism

Eesti Panga välisreiside statistika järgi tegid Hiina residendid Eestisse 2019. a ligi 54 tuhat külastust (+25% vrd 2018), neist 60% olid mitmepäevased (keskmine reisi pikkus 2,9 päeva).
Aasiast pärit turistide ööbimiste arv Eestis on aasta-aastalt kasvanud ning nende osakaal välisturistidest oli 2019. a 4,5%. Enim turiste tuleb Eestisse Jaapanist (1,3%), küll on aga Hiina turistide arv kiiremini kasvanud, see oli 2019. a 26,5 tuhat (+30% vrd 2018). Hiina turistide osakaal oli 1,2% (Aasia turistidest 26%). Nii nagu teisedki kaugturud, on ka Hiina suhteliselt Tallinna-keskne välisturg. Lisaks Tallinnale olid populaarsemad sihtkohad veel Pärnumaa ja Tartumaa.
Eesti residendid teevad Hiinasse keskmiselt 5 tuhat külastust aastas, suurem osa neist on mitmepäevakülastused ning Hiinas veedeti 2019. a keskmiselt 6 päeva.