Majandussuhted

Hiina ja Eesti majandussuhted on head ja stabiilsed, kuigi veidi piiravad koostööd erinevused mastaapides, regulatsioonides ja kultuuris. Hiina-poolne huvi tugineb eelkõige Eesti arenenud digikeskkonnale,  soodsale geograafilisele asendile, headele transporditingimustele ja tugevale teaduslik-tehnilisele potentsiaalile. Hiina jaoks on oluline ka Eesti kuulumine „Vöö ja tee initsiatiivi“ riikide hulka. Eesti ettevõtjaid on Hiinas huvitanud konkurentsivõimeliste hindadega tarbekaupade ja seadmete ostmine, suur turg ja transiidivõimaluste pakkumine hiina kaupadele. Viimasel ajal on tunda ka meie ettevõtjate huvi Hiina investeeringute sissetoomise vastu.

Eesti ja Hiina vahelised kahepoolsed majandussuhted on keskne aruteluteema nii poliitikute kohtumistel kui ka paariaastaste vahedega aset leidvatel Eesti-Hiina majandusühiskomisjoni kohtumistel. Põhilised valdkonnad on siiani olnud koostöö transiidis, logistikas, toiduainete ja  tööstustootmises. Lisaks on arutluse all olnud Eesti kaupade turustamise küsimused Hiina turul. Viimane, 10. Eesti-Hiina majandusühiskomisjoni kohtumine toimus 22. aprill 2016. a Tallinnas.

Majandussuhete praeguses seisus, kus peamised lepingud on sõlmitud, on päevakorda tõusnud koostöö laiendamine linnade ja kohalike omavalitsuste tasandile ning ettevõtete ja ametkondade vaheliste otsekontaktide loomine. Koostööd võiks tihendada e-kaubanduse, IKT, puidu ja toiduainete tööstuse, haridus- ja turismivallas. Arenev ja potentsiaaliga on logistikaalane koostöö. Hiina pool on tundnud huvi ka Eesti biotehnoloogia ja põlevkivitöötlemise alaste teadmiste ning kogemuse vastu. Viimastel aastatel on kiiresti kasvanud Eestit külastanud Hiina turistide arv: 2017. aastal viibis Eestis mitmepäevareisil 25 813 hiinlast (2016. a. 19 737).

Kaubavahetus

Eesti kaubandust Hiinaga 21.sajandil iseloomustab suur kaubavahetuse puudujääk. Eesti ekspordi vedajaks oli elektroonikasektor aga ka puidu osakaal oli märkimisväärne.

2017. a oli Hiina Eesti kaubanduspartnerite hulgas 9. kohal, osatähtsus Eesti koguekspordis 1.7% ja koguimpordis 4%.

Eesti – Hiina kaubavahetuse areng aastatel 2012-2017 (miljonites eurodes):

Eksport Import Bilanss
2012 101,2 480,6 -379,4
2013 85,2 433,7 -348,5
2014 139,3 486,7 -347,4
2015 135,3 519,5 -384,2
2016 167,7 556 -388,2
2017 200,4 553,1 -352,7

Peamised ekspordiartiklid 2017:

  • Masinad ja mehhaanilised seadmed 40,4% ekspordist
  • Puit ja puittooted  28,9%
  • Mõõte-, kontroll- jm. seadmed 10,6%
  • Metallid ja metallitooted 4,6%

Peamised impordiartiklid 2017:

  • Elektriseadmed ja nende osad 43,8% impordist
  • Mehaanilised seadmed ja nende osad 17,3%
  • Tekstiil ja tekstiilitooted 10%
  • Metall- ja metallitooted 7,2%

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist 

Investeeringud

Hiina otseinvesteeringud Eestis olid 30.09.17 seisuga 17.5  mln EUR e. 0.09% kogumahust. Peamised sektorid: haldus- ja abitegevused ning hulgi- ja jaekaubandus.

Eesti investeeringud Hiinas olid samal ajal 4.3  mln EUR e. 0.07% Eesti kogumahust välismaal. Investeeritud on paljudesse sektoritesse (töötlev tööstus, hulgi- ja jaekaubandus, veondus ja laondus, kinnisvara, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus).

Enim tähelepanuväärsemate hiljutiste investeeringutena võib tuua välja lennukite remondi- ja hooldustöid pakkuva Magnetic MRO AS-i müük €43 miljoni eest Guangzhou Hangxin Aviation Technologyle, jaanuaris 2018. 2017. aasta augustis tegi Hiina suurim sõidujagamiseteenust pakkuv Didi investeeringu Taxifysse. 2017. aasta kevadel jõudis lõpule  Eesti Energia Jordaania tütarettevõte aktsiate müük Hiina päritolu ettevõttele Guangdong Yudean Group Co ja YTL International Berhad’ile. 2,1 miljardi USD väärtuses tehingu näol on tegemist suurima ühekordse investeeringuga põlevkivitööstusesse.

2015. aastal lõid Omniva ja Hiina suurima erakapitalil põhineva kullerfirma S.F. Express ühisettevõte, mille põhitegevusala on vahendada kaupu Hiina ja Euroopa vahel. Post11 teenindab ligi 100 sihtriiki.